Solur

Tere! Oled üles leidnud Noarootsi Kooli päikesekella. Kui Sul on vedanud päikesepaistelise ilmaga, saad selle instrumendi abil aega määrata!

Kas Sa oled suve- või talveajas? Meeldetuletuseks: suveaeg on märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani, talveaeg aga oktoobri viimasest pühapäevast kuni märtsi viimase pühapäevani.

Väike spikker kellaaja määramiseks :

Natuke päikesekella töö põhimõttest ning ajaloost

Päikesekell on instrument, millega saab mõõta päikese abil aega. Aega näitab seier, mis heidab varju sihverplaadil asetsevatele ajajoontele.         

Päikesekella tüüpe on mitmeid erinevaid. Need võivad olla horisontaalsed, vertikaalsed, ekvatoriaalsed või sfäärilised. Kõige tavalisem tüüp on aga  horisontaalne nagu ka siinolev kell.

Päikesekell töötab kahe kindla astronoomilise liikumise järgi: Maa pöörlemine ümber oma telje ning Maa tiirlemine ümber Päikese. Siinkohal mängib olulist rolli ka aastaaegade vaheldumine. Nimelt suvel ja talvel on päevad ja ööd erineva pikkusega. Suvisel pööripäeval (21. juunil) on Päikese haripunkt aasta kõrgeim. Talvisel pööripäeval (21. detsembril) aga madalaim. Nendest on välja kujunenud kaks aega – suveaeg ja talveaeg.

On olemas kaks aega: vööndiaeg ja päikeseaeg. Maailm on jaotatud 24 ajavööndiks. Ajavööndite aega arvestatakse Greenwich`i  observatooriumi järgi. Ajavöötmed on kokkuleppelised ning need ei jookese alati mööda meridiaane, vaid vahel ka mööda riigipiire. Igas ajavöötmes on kindel aeg ning keskpäev on täpselt kell 12:00. Päike aga ei ole kõige kõrgemas punktis täpselt kell 12:00. See on aastaringselt muutuv. Päikeseaja järgi on talvel keskpäev 12:23 (talveaeg). Suvel aga on keskpäev 13:27. See kell ei näita mitte vööndiaega, vaid päikeseaega.  

 

Lühidalt ajaloost

Üks esimesi ajamõõtmise meetodeid oli varjude abil aja määramine. Märgati, et varjudel on kindel liikumisaeg ning selle abil jaotati päev kaheteistkümneks osaks. Esialgne päikesekell oli ilmselt maa sisse torgatud varras, mis heitis varju märgitud ajajoontele.

Aja jooksul võeti päikesekellad laialdasemalt kasutusele ning nende välimus ja täpsus arenes jõudsalt edasi. Paljud väljakaevatud ajaloolised päikesekellad on pärit Kreekast. Seal töötati välja mitmeid erinevaid päikesekella tüüpe nagu näiteks horisontaalne-, vertikaalne- ja ekvatoriaalne päikesekell. Leiutati isegi sfäärilisi ning silindrilisi kellasid, kuid enamjaolt kasutati siiski horisontaalseid päikesekellasid. Kuulsaim Vana- Kreeka ajast säilinud päikekell on „Tower of the Winds“, mis asub Ateenas. Selle skulptor oli Andronikos Kyrrhestes, kes skulpteeris selle 50 aastat eKr. See on kõige paremini säilinud Vanaaja päikesekell.

 

Noarootsi Kooli päikesekella konstrueeris ja ehitas Sander Kaur 8.klassi loovtöö raames 2022. aasta kevadel.

Avaldatud 14.03.2022. Viimati muudetud 15.09.2023.